February 2009

Praeguseks hetkeks olen otsapidi juba Bangkokis. Pattayas lebotamine venis pikemaks, kui alguses plaanis oli.
Viibisin paar paeva ka Koh Sametil, mis on tuntud, kui valge liiva ja selge veega rand. Pildid sellest tulevad hiljem. Bangkoki maigu pean katte saama paari-kolme paevaga.
Panen siia mo^ned pildid Pattayast.

Tanaval jalutavad ka sellised tegelased. Neid saab isiklikult soota, loomulikult raha eest.

Keset Pattaya ristmikku olev purskkaev.

Floating Market Pattayas e. Ujuv turg.

Pattaya mae otsas olev monument. Veidi militaarne teema.

Pargid on eranditult koik vaga ilusad. Vaeva on nahtud tugevalt.

Saabusin Bangkokki 14.veebruari öösel ja olin puruväsinud, sest Cebu Pacific oli järjekordselt oma ajagraafikust maas. Seoses sellega oli Manilas tükk aega passimist.
Loomulikult passisin ka Bangkoki lennujaamas. Mõtlesin seal veidi aega, millise linna ma esiteks ette võtan. Otsustasin Pattaya kasuks. Buss läks hommikul 9.15 ja kell 11 astusin Pattayas maha. Bussipilet oli ainult umbes 30 krooni. Takso hinnad oleks tulnud umbes 400 krooni kanti.
Bussipiletit ostes sain mingi Iraanlasega tuttvaks,kes tuli ainult oma sõpra Bangkokki lennuki peale saatma. Vesteldes läks aeg päris kiiresti.
 
Valisin kohe mingi esimese suvalise hotelli (Romeo Palace ), seal viibisin ainult ühe päeva ja enamuse aja magades. Õhtul loivasin korraks välja sööma ja veidi linnaga tutvuma. Järgmisel päeval võtsin oma seitse asja ja läksin paarsada meetrit eemal olevasse hotelli Seaview Resort, millega ilgelt rahul olen. Hind oli veidi kõrgem, aga selle eest sisaldab hommikusööki ka ja tuba ise on palju parem.
 


 
No mida siin Pattayas ei leidu: ööklubid, baarid ja hotellid üksteise otsas, rannad jne.
Kaks päeva sõitsin siin takso ja marsadega ringi, seejärel otsustasin rentida omale rolleri. See oli nii hea mõte, et siiamaani õitsen. Nüüd on vabadus minna kuhu tahes ja millal tahes. Pattaya ei ole oma kujult just kõige parem ja palju on sõitmist.
 

 
Selle rolleri ööpäeva rent on 150 baht (u.30-40 krooni). Ainult natuke sõitnud, automaatkastiga ja liigub nagu loom, anna ainult gaasi. 100km/h tuli lupsti, siis pidin pidurdama, seega lõppkiirus teadmatta.
Võrdluseks toon takso hinna, mis on 100 baht üks ots. Marsa on normaalse hinnaga.
 
Sai käidud ka Walking Streetil ühes ööklubis ja siis loomulikult pidi huvi pärast sisse astuma ka Go Go baari.
Päevad mööduvad rolleriga selles teistpidi liikluses vurades ja rannas vedeledes. Kuuma on mõnusalt ja õlle läheb libedalt.

Boracayl veedetud päevad läksid väga kiiresti ja juba olingi uuesti jõudnud Iloilosse, kust mu reis Boracay saarele alguse sai.
Boracayst veel nii palju, et viimasel päeval unustati minult küsida viimase öö hotelli tasu. No mis mul ikka selle vastu sai olla. Väike kokkuhoid on teretulnud.
"Normaalseid" taksosid sellel saarel pole, peab kasutama "tricycle" motikat, mida ma eelmisel korral nimetasin lihtsalt mototaxiks. Pikkadel inimestel on sellega päris ebamugav sõita. Pea oli tükk aega valus selle künaga sõitmisest. Pealegi oskavad nad ka mõnusat hinda küsida, sest muud varianti pole.

Peale Boracayd käisin veel ühe päevakese teisi kobedaid randasi vaatamas. Selleks läbisin kohaliku bussiga umbes 200 km. Jäin napilt mugavustega bussist maha ja valisin sellise, mida kohalikud kasutavad. Päris naljakas kogemus oli. Konditsioneeri ei olnud, tv-d ei olnud jne, peatus iga nurga peal ja sellepärast ei vaevutud isegi bussiuksi sulgeda, mis siis, et vahepeal kihutas 100 km/h. Tagasi tahtsin tulla umbes 6-7 aeg õhtul, bussijaama jõudes selgus, et viimane läks tunni aja eest. Läksin siis ühte randadest tagasi, mida olin külastanud ja võtsin seal mingi ajutise ulualuse, sest järgmine buss läks juba 3 öösel. Üritasin teha diili ka ühe kohaliku "van"i omanikuga, et ta mind sinna 200 km kaugusele Iloilosse viiks, aga see küsis minu jaoks hingehinda ja tänu sellele olin sunnitud veetma seal õhtu ja pool ööd.
Kokkuvõttes võis sellega rahule jääda, sain oma silmaga näha, milline umbes mu isiklik rand vanadusepõlves välja näeb

Täna jälle vedas, kui hotellis Check-outi tehes unustati mult võtmata raha pesu pesemise teenuse eest, ausalt öeldes selle teenuse hind mulle ei meeldinudki. Mõne riideräbala pesemise eest oleks tahetud saada 200 krooni. Tore.

Ei saa jälle rääkimatta jätta kohalikust liiklusest, no see lihtsalt on nii naljakas. Mina neist "reeglitest" väga aru ei saa. Uurisin asja, pidid ikka reeglid olema. Eks vist siis on, sest asi ju toimib. Nägin ainult ühte tõsisemat liiklusõnnetust, kus üks buss oli mingil seletamatul põhjusel sirgel teel ennast kummuli keeranud.

Pilt pole väga hea kvaliteediga, aga mingi ülevaate saab.

Kokkuvõttes siis Filipiinide kohta: Iga väikseasja eest küsitakse raha, aga see kõik on OK, sest tegelikult on siin odav. Veel mida peaks teadma seoses filipiini lennujaamadega on see, et saabumisel ja lahkumisel on neil välja mõeldud mingi lennujaama kasutamise maks, mis rahvusvahelise lennu puhul maksab 750PHP ehk umbes paarsada krooni.

Hongkong - Manila - Iloilo - Boracay

 
Sai tehtud ootamatu käik ja võtsin Tai asemel lennukipileti Filipiinidele e. kõigepealt Manilasse, seal istusin teise lennuki peale ja sõit Iloilosse. Manilaga tutvumine piirdus ainult lennujaamaga, kus pidi mõne tunni ootama.
 
Manila lennujaam hämmastas mind kohe alguses klienditeenindusega. Nad on küll üliviisakad, aga kuidagi saamatud mõnikord. See ei olnud ainult ühekordne kogemus. Seisin seal lennujaamas vist oma poole kilomeetri jagu erinevates järjekordades,sest jäin napilt oma järgmisest lennust maha. Ja mille pärast ma maha jäin? No sellepärast ikka, et Filipiinide viisa saamiseks pidi ootama väga visalt venivas järjekorras. Aga see selleks. Lõpuks siin ma olen.
 
Esimene päev võttis ikka suu lahti küll see elu siin, väga erinev. Praegune keskonna vahetus Hongkongist Filipiinidele oli järsk. Siin tundub kõik olevat veidi ligadi-logadi. Ilule eriti väga palju rõhku ei panda. Kõik on nii nagu on.
Liiklus linnas on reeglitevaba või siis vähemalt minu jaoks mingite arusaamatute reeglitega. Põhilised liiklusvahendid liikluspildis on "jeepney"d. Jeepneyd täidavad siis marsuuttakso rolli ja on isegi kodutule talutava hinnaga ( 1.5eek ). Siis on nn. "motokärud", mille õigenimi mul praegu meelde ei tule ja lihtsalt taksod. Taksoga on ka väga odav sõita. Ühe lausega kokku võttes on siin kõik odav va. turistide lemmiksaared, mis on turistihindadega.
 

Selline on siis "marsa"

Mototaxi

Paar päeva veetsin Iloilos, kus elab rahvast u. üle miljoni. Selles linnakeses tutvusin lähemalt ka ööeluga. Sai külastatud mitmesuguseid baare ja ka ööklubi. Kohalik põhiline õlu on San Miguel , mille hinnad algavad olenevalt kohast 6 kroonist 0.3L. Koksid baarides 30 krooni juures.
Mõnus asja juures on see, et on kohe selline Party Street, kus on kuhjunud siis kokku kõiksugused baarid ja ööklubid erinevatele muusikamaitsetele.
 
Kaua maapoiss ikka linnas jõuab olla ja oligi aeg ette võtta retk loodusesse e. siis Boracaysse, mis oma imeilusate, lausa paradiislike randadega on muutunud turistide Mekaks, mis iseenesest natuke häirib.
Paradiis ei ole kaugel. Bussisõit Iloilost Boracaysse kestis mingi 5 tundi ja seejärel paadiga 15-20 minutit ja paradiisis oledki. Hinnatase Boracay on muidugi teine, rahakott tunneb ennast üsna euroopalikult.
 
Nüüd siin Boracayl ka üks õhtu selja taga ja see õhtu oli päris lahe. Ranna ääred on täis erinevaid baare ja pidu käib. Leidub i "live bände" ja muud kraami. Na"dalavahetustel on turiste pa"ris palju, v6rreldes to"o"pa"evadega.

Hongkong,

Mida siis võiks kindlasti vaadata Hongkongis:

• Twin Peak - tramm viib suure mäe otsa, kus on hea ülevaade Hongkongile. Olin seal nii valgel kui ka pimedal ajal ja mõlemal ajal väga lahe. Saab vaadata ka Madame Tussauds vahakujusid aasia variandis.

• Ocean Park - see mu üks lemmikutest. Saab näha kõiksuguseid kalu ja lojuseid. Lisaks veel kõikvõimalikud atraktsioonid: ameerika mäed, "vabalangemistorn", karussellid, cabelcar jne.

• A Symphony of Lights - Igal õhtul kell 8 korraldatakse nn. valgussümfoonia, kus siis pilvelõhkujad pannakse muusika saatel plinkima ja laserkiired taevas tiire teevad. Väga hea on jälgida seda "staaride avenüült".

Ja loomulikult kõiksugused templid, sillad, tornid, muuseumid, pargid, kujud, Disneyland ja igasugused marketid.

Tasuks sõita ka erinevate liiklusvahenditega nagu kahekordsed trammid ja bussid, praamid ja millest ei pääse nagunii, see on metroo. Hea on omada "Octobus" kaarti, sellega tagab rahuliku elu metroo kasutamisel.

Täna (4.veebr), on mul viimane päev Hongkongis, mis kulus enamus Ocean Parki külastamisele. Selle eest eile sai asja võetud veidi lebomalt e. niisama linna peal veidi ringi kakerdatud.
Muide just praegu tulin õuest , seisin umbes 15 minutit ühe tänava nurga peal ja vaatasin inimesi. Panin tähele.et see linn on ikka täielikult ülepuistatud igasuguste elektroonikavidinatega. Noortest rääkimatta, aga ka vanad inimesed käivad ringi täielikult juhtmetega kaetult. Naljakas vaadata. Ipodid ja igasugused muud vidinad teevad oma võidukäiku.

...aga järgmised uudised tulevad juba teisest kohast. Seda ma veel ei ütle, jäägu üllatuseks.

Muide, siia on igavene pain neid pilte üles laadida, kel huvi on, see saab edaspidi Delfipildis neid vaadata.